Maraton

Maratoni jooksu päritolu pärineb 490 eKr-st, mil toimus Maratoni lahing Ateena ja Pärsia impeeriumi vahel. Ateenlased võitsid selle lahingu, mis peeti Maratoni lähedal, mis asub umbes 40 km kaugusel Ateenast.

Legendaarne lugu räägib Pheidippidese-nimelisest sõnumitoojast, kes saadeti Ateenast Maratonisse sõnumiga, et paluda abi lahingus Pärsia vastu. Pärast lahingu lõppu, kui Ateenlased olid võidutsenud, saadeti Pheidippides tagasi Ateenasse teatega võidust. Oma jõujoovastuses jooksis ta 40 km Ateenasse ja hingas seejärel sõnad "Nenikekamen!" ("Me võitsime!") enne kui kukkus ja suri kurnatusest.

Kuigi Pheidippidese jooksu ajaloolist tõepära on ajaloolaste poolt mõnikord kahtluse alla seatud, on lugu sellest vaprust näidanud sõnumitoojast saanud osaks Kreeka kultuuripärandist. 1896. aastal, esimestel kaasaegsetel Olümpiamängudel Ateenas, kujundati maratonijooks selle sündmuse mälestuseks.

Jooksu algselt 40 km pikkune distants on aastate jooksul muutunud, kuni see lõpuks standardiseeriti 42,195 km-ks. Seda pikkust kasutatakse tänapäeval ametlikult maratoni jooksus kogu maailmas.

Seega, maratoni jooks ei ole lihtsalt füüsiline proovilepanek, vaid ka meenutus ajaloolisest sündmusest ja mehe vaprust täis jooksust, kes tõi olulise sõnumi Ateena linna.